Põlva, Valga ja Võru riigigümnaasiumite koostöös TÜ keemia instituudi keemiahariduse õppetooli ja TÜ teaduskooli Uurimislabori tiimiga korraldasime 5. novembril kümnele keemiahuvilisele õpilasele igast gümnaasiumist keemiaolümpiaadiks valmistumise päeva. Uurimislabori töökohtade piiratud arvu tõttu jagati õpilased kahte rühma. Ühes vahetuses said nad Vladislav Ivanistševi käe all lahendada keerukamaid teooriaülesandeid ja teises vahetuses eksperimenteerida Uurimislaboris. Igal õpilasel tuli juhendi järgi töötades läbi viia päris keeruline eksperiment aspiriini sünteesiks, mida juhendas Ida Rahu. Õpilased töötasid suure entusiasmiga, tublimatele ülesannete lahendajatele ja eksperimentaatoritele jagati auhindu. Gümnasiste saatnud õpetajate hilisemast tagasisidest selgus, et osalejad jäid programmiga väga rahule ning omandasid palju keemiaolümpiaadiks kasulikku.
Algklassiõpilaste koolivaheaja tõhusamaks sisustamiseks korraldati neile Chemicumis teaduslaager, mis hõlmas ettevõtmisi mitmete TÜ instituutide ning allasutuste poolt. Kõrvale ei jäänud mõistagi ka Uurimislabor, mis pakkus 23. oktoobril põnevat ennustamist ja katsetamist avastusõppe teemadel “Kelle marker?" ja “Kas tõmbub magneti külge?”. Katsetamine toimus paarides. Paberkromatograafia meetodi abil oli vaja tuvastada, kelle markeriga oli kirjutatud reetlik sõnum – see põnev keemilis-füüsikaline uuring on tavaliselt osaks meie programmist "Varandus akvaariumis". Esemete magnetiliste omaduste uurimine toimus õpilastele igapäevaelust tuntud asjade abil. Enne katsetamist ennustasime, millised esemed võiksid magneti külge tõmbuda. Pärast kokkuvõtteid tehes selgus osalejate üllatuseks, et õpilased olid nii mõnegi eseme magnetilisi omadusi ekslikult hinnanud. Ühiselt selgitasime, milliste keemiliste elementide sisaldusest eseme magnetilised omadused sõltuvad. Õpilastel oli suur huvi katsetada veel teistegi laboris leiduvate asjadega, kuid kahjuks sai katsepäev sellega otsa! Uurimislabori poolt olid õpilastel abis Marta, Anu ja Karin.
Väike-Maarja Gümnaasiumis tegutsevas üheksa kooli ühises uurimislaboris ehk Lääne-Viru Värkstoas käivitus 2018. a septembrist põneva kriminaalse sisuga programm “Varandus akvaariumis”, mille saavad kolme kuu jooksul läbi teha kõigi osalevate koolide 7.–9. klassid. Järgmise programmina on Värkstoas kavas “Keskkonnalabor”, kus õpilastel tuleb ühiselt lahendada talutiigi reostumise mõistatus. Esmalt oli aga tarvis uut programmi tutvustada projektis osalevate koolide õpetajatele. Uurimislaborist osalesid 22. oktoobri koolituspäeval Siiri, Ülle ja Hanna, kes võisid rõõmuga tõdeda, et õpetajate hinnang toimunud esimese teema laboritele oli positiivne ning valmisolek järgmist teemat alustada olemas.
Keskkonnalabor pakub Lääne-Viru õpilastele loodetavasti toreda ja õpetliku kogemuse, sest selle katsed on atraktiivsed ning teema läänevirulaste jaoks eluline (põlluharimine ja sellega seotud keskkonnamured). Veesaastet põhjustavate ioonide sisalduse mõõtmiseks saime Värkstoale (väga tubli laborandi Tiiu isikus) laenutada spektrofotomeetri, mis oli Chemicumis parajasti välja vahetatud kaasaegsema mõõteriista vastu. Ühtlasi tutvustasime õpetajatele võimalust kasutada katsetulemuste jäädvustamiseks ja võrdlemiseks arvutiprotokolli ning selle abiga klassi tööst kokkuvõtete tegemist. Samuti soovitasime selle labori osana kiirematele arvutis lahendamiseks mõeldud Keskkonnaviktoriini. Arvutite kaasamisel põhjustab teatud raskusi üleminek Chemicumis kasutatavatelt sülearvutitelt Värkstoa tahvelarvutitele, aga põhimõtteliselt olid õpetajad nõus, et arvutiprotokolli ja viktoriini kasutuselevõtt mitmekesistavad õppetööd ja on kasulikud teema põhjalikumaks käsitlemiseks. Soovime Värkstoale edu ka Keskkonnalabori rakendamisel!
Lisaks korralistele sessioonidele võõrustab Uurimislabor aeg-ajalt õpilasgruppe ka koolide tellitud ühekordsete ürituste raames. Nii külastasid 10. oktoobril Chemicumi Otepää Gümnaasiumi valikkursusel osalevad gümnasistid, et saada osa Kartulilaborist. Vastavalt legendile tuli noortel loodusteadlastel abistada värskelt rajatud taimekasvatuse ja toiduainete tootmisega tegelevat edumeelset ettevõtet, mille omanikel oli soov leida uuenduslikke viise oma toodangu väärindamiseks. Peamiselt kartulikasvatusele keskendunud firmat huvitas muuhulgas, milline nende katsepõllul kasvav kartulisort sisaldab kõige rohkem C-vitamiini ja kas kartulikrõpsude tootmisel oleks võimalik kartuliviile kuivatada lisaks energiakulukale kuumutamisele ka… soolvee abil! Samuti selgitati, milliseid tervislikke taimseid pigmente õnnestuks toota spinatilehtedest. Nagu Uurimislaboris tavaks, eeldas neile küsimustele vastamine paarikaupa eksperimenteerimist, kus appi tuli võtta nii keemia, füüsika kui ka arvutid. Noortele uurijatele pakkusid tuge Aneth, Helen, Karin ja Jaanus. Katsete vahel said õpilased silmaringi ja guugeldamisoskust testida lõbusa Kartuliviktoriini abil. Hiljem võeti kõik tulemused tabelite ja diagrammide kujul ühiselt kokku, leidmaks firmale vajalikud vastused. Samas ei saa salata, et kõige selle käigus arenesid ka tublide uurijate-ekspertide teadmised ja oskused.
Esmaspäeval, 8. oktoobril võõrustas Uurimislabor loodusainete õpetajaid Raplamaa koolidest, kes osalevad Kohila Gümnaasiumi projektis „Kohila Gümnaasiumi loodusainete labori rajamine ja kasutusele võtmine“. Sarnaselt Väike-Maarja Gümnaasiumile, mille uhiuues laboris lähipiirkonna õpilased juba alates septembrist Uurimislabori programmiga “Varandus akvaariumis” loodusteaduslikke katseid teevad, osales ka Kohila Gümnaasium edukalt SA Innove korraldatud Euroopa Sotsiaalfondi uuendusliku õppevara ühiskasutuse taotlusvoorus. Gümnaasiumi on rajamisel piirkondlik loodusainete labor, kus tulevikus hakatakse põhikooliõpilastele ja gümnasistidele pakkuma kuue kooli (lisaks võõrustajatele veel Hagudi, Kehtna ja Kaiu põhikoolid, Kurtna Kool ja Juuru Eduard Vilde Kool) koostöös valmivaid, IT-vahendite toel loodusaineid lõimivaid eksperimendiprogramme. Kohila tiimi lähenemine sarnaneb paljuski Uurimislabori omaga ja nii soovitigi ideede hankimiseks tutvuda meie labori ja programmidega.
Esmalt andis Uurimislabori koordinaator Karin Hellat külalistele ülevaate Uurimislabori saamisloost, tutvustas seniseid programme ja nende väljatöötamise ning läbiviimise põhimõtteid. Seejärel said kõik õpetajad proovida kätt Kartulilaboris, mille valisime, kuna seda saab väikeste kohandustega rakendada nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Kindlasti innustas õpetajaid kartuli omadusi uurima ka Kohila Gümnaasiumi direktori hasartne katsetamine, kes koos teiste eksperimenteerijatega sai hinnata innovaatilise kartulikrõpsude valmistamise meetodi tõhusust. Kõik osalejad jõudsid juhendi ja juhendajate toel läbi teha ühe eksperimendi, kandes tulemused paber- ja arvutiprotokolli. Seejärel tutvustasime õpetajatele Google Drive’i abil veebipõhise kokkuvõtte tegemist. Kõik olid huviga katsetamas ning loodetavasti saadi kasulikke kogemusi oma labori käivitamiseks. TÜ Teaduskooli Uurimislabor soovib Kohila Gümnaasiumi projektile tuult tiibadesse ning on edaspidigi valmis nõu ja jõuga abistama.
Loodusainete labori rajamist Kohilas koordineerib projektijuht Janika Volga, kes oli ka Tartu Ülikooli Uurimislabori külastuse korraldaja.
Pildigalerii Kohila tiimi külaskäigust ja Kartulilaborist asub siin.
Esmaspäeval, 24. septembril tutvustas Uurimislabori tiim Haapsalus Innovatsioonikeskuse Innokas kutsel Läänemaa koolide õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele Uurimislabori eksperimente. Grete, Hanna, Irise ja Laurina eestvedamisel tegime nelja töötuba, milles võisid osaleda nii põhikoolide kui gümnaasiumide õpilased.
Kõige noorematele tutvustasime töötoas „Värvide mäng“ paberkromatograafiat, kus laste suureks imestuseks selgus, et musta markeri tint ei koosnegi mustast värvist, vaid on mitme värvi segu. Õpilased said teada uue sõna „kromatograafia“ tähenduse ning kaasa võtta omavalmistatud kromatogrammi. Teise töötoa eesmärgiks oli taimepigmentidest klorofülli eraldamine, mida saaks kasutada toidulisandite või ravimipreparaatide valmistamiseks. Kõigepealt tuli teha rohelistest lehtedest tõmmis ning seejärel õhukese kihi kromatograafia abil eraldada taimepigmendid. Põhikooli 3. astme õpilaste munakoorelaboris saadi munakoortest gaasi. Et munakoortega saab mitmeid keemilisi katseid teha, oli kõigile laboris osalenutele tore uus teadmine. Füüsikateadmiste vajalikkust sai kogeda põnevas eksperimendis, kus kingituseks mõeldud klaasehe muudeti läbipaistvas vedelikus nähtamatuks. Sellist katset saab iga laps ka ise kodus järele proovida või oma mustkunstniku osavust teistele näidata.
Ehkki sellise väljasõidu-uurimislabori tegemine oli päris mahukas töö ja Tartust Haapsallu minek samuti aeganõudev ettevõtmine, jäid meie tublid üliõpilased-juhendajad festivalil osalemisega igati rahule. Saadi huvitavaid kogemusi ja ühtlasi oli võimalus näha mitmete teiste teadushuvihariduskeskuste väljapanekuid. Õpilastes teadushuvi äratamisel on mitmeid aspekte, see viis aruteludeni juhendamise ja eksperimenteerimise üle. Täname korraldajaid innovatsioonikeskusest, kes meie osalemise festivalil meeldejäävaks sündmuseks muutsid.
Heameel oli tõdeda, et Teadlaste Öö Festivali korraldajad on huvitatud edaspidi pakkuma Uurimislabori eksperimendiprogramme Läänemaa koolide õpilastele. „Käed külge“ katsetamine aitab kaasa nii loodusteadusliku maailmapildi kujundamisele kui õpilaste eksperimenteerimisoskuste arendamisele. Soovime edu õpetajatele ja õpilastele, kes peagi saavad katsetada kodulähedases keskuses Innokas!
Fotosid Haapsalus toimunud töötubadest saab näha siin.
