Esmaspäeval, 14. märtsil toimus Väike-Maarja Gümnaasiumis esimene Lääne-Virumaa koolide eksperimentaalne teadusvõistlus Katsekakk 2019, mis oli osaks SA Innove rahastatavast Värkstoa projektist. Põhikoolide võistlusel osalesid lisaks korraldajatele kolmeliikmelised tiimid Kiltsi ja Sõmeru Põhikoolist, Simuna, Rakke ja Muuga-Laekvere Koolist, Roela Lasteaed-Põhikoolist ning Vinni-Pajusti Gümnaasiumist. Toimus ka gümnaasiumide võistlus kahe Vinni-Pajusti ja kahe Väike-Maarja võistkonna osalusel.
Kõik tiimid tegid läbi kolm Uurimislabori poolt kavandatud eksperimenti, mida ühendas legend koolilaboris toimunud õnnetusjuhtumist: hooletu teekeetmine väljalülitatud tõmbekapis lõppes keemia-, füüsika- ja bioloogiatundideks valmis pandud katseanumate siltide mahatuleku ja loetamatuks muutumisega, lisaks aeti ümber keeduklaas glütseroolilahusega. Nii tuli noortel uurijatel välja uurida, millises tuubis oli milline anorgaanilise aine lahus, määrata mikrovetikaid, et seostada iga proov kindla järvega, ning valmistada mahaläinu asemele võimalikult täpse tihedusega lahus, et määrata kalibreerimisgraafiku abil tundmatu glütseroolilahuse tihedust. Pooleteisetunnise töö lõpetuseks ootas võistkondi väike online-test aasta jooksul Värkstoas omandatud teadmiste kontrollimiseks. Võistluse žüriisse kuulusid Uurimislabori esindajatena Karin Hellat, Jaanus Uibu ja Helmi Ulrika Kirm.
Põhikoolidest saavutas väga pingelises konkurentsis võidu Rakke Kooli tiim, kellele järgnesid Väike-Maarja ja Vinni-Pajusti võistkonnad. Gümnaasiumiastme esikoha jätsid veenvama eduga koju korraldajad.
Lisaks põhivõistlusele said kõik tiimid proovida oma osavust ja nutikust sillaehitamise töötoas.
Lääne-Viru maakonna esimest koolidevahelist eksperimentaalset loodusteaduste võistlust võib pidada igati õnnestunuks - loodame, et sellest saab tore traditsioon! Uurimislabor tänab õppealajuhataja Anneli Kütti (Värkstoa projekti juhti), samuti direktor Marje Eelmaad ja laboripealik Tiiu Maranit meeldiva koostöö ja hea korralduse eest!
Katsekaku fotogaleriiga saab tutvuda: https://photos.app.goo.gl/XvTv5VwJuTh8svKt8
Lihavõttenädalal kogunesid tuhanded noored loodusteaduste huvilised Eesti Rahva Muuseumi, igakevadisele Õpilaste Teadusfestivale.
Oma töötoaga oli kahel festivalipäeval esindatud ka Uurimislabor, läbiviijateks Karin Hellat, Erika Jüriado ja Jaanus Uibu. Sel korral pakkusime õpilastele võimalust avastada ja tundma õppida spinatilehtedes leiduvaid kasulikke pigmente. Teisipäeval (16.04.) oli kohal 21 õpilast peamiselt 10. klassidest, kolmapäeval (17.04.) aga 16 „seitsmendikku“. Kõik osalejad valmistasid esmalt spinatilehtede ekstrakti ja asusid siis sellest tehtud täppi õhukese kihi kromatograafia plaadil voolutama.
Valminud kromatogrammil mõõdeti ära vajalikud pikkused ja arvutati klorofüll a-le vastava rohelise värvilaigu liikuvustegur ehk retentsioonifaktor (Rf). Seejärel vaatasime arvuti abil üle, kas klassi keskmine tulemus sai lähedane õigele Rf väärtusele – esimesel päeval oli kokkulangevus täielik ja ka teisel päeval oli rühma keskmine tulemus väga hea, tõestades korduskatsete ja statistika tähtsust teaduse tegemisel. Veidi jõudsime rääkida ka klorofülli kasulikest omadustest ja kromatograafia laiematest kasutusvõimalustest. Kõik osalejad said omatehtud kromatogrammi koju kaasa.
Väike galerii meie töötubadest teadusfestivalil: https://photos.app.goo.gl/1w9LKDrHZzmupM1fA
7.–21. maini toimuvad Tartu Ülikooli teaduskooli Uurimislaboris uue 7.–9. klasside õpilastele mõeldud eksperimendiprogrammi PESUVAHENDILABOR katsepäevad. Programm valmis tänu edukale osalemisele Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise projektikonkursil.
Pesuvahendilaboris uuritakse põneval ja leidlikul viisil, kuidas pesuainete omadused mõjutavad vee karedust ja pindpinevust ning kuidas pesuainega saastatud vesi mõjub reoveepuhasti elustikule. Maikuus saame seda programmi pakkuda kümnele koolile, aga sooviavaldusi laekus 33 koolist. Nii korraldasime 11. aprillil loosimise, mille alusel oodatakse Uurimislaborisse Tartu Karlova Kooli, Tartu Erakooli, Pärnu Mai Kooli, Lähte Ühisgümnaasiumi, Tartu Katoliku Kooli, Adavere Põhikooli, Põlva Kooli, Ülenurme Gümnaasiumi, Nõo Põhikooli ja Tõrva Gümnaasiumi õpilasi.
Sügiseks saavad katsetamisvalmis järgmised uued eksperimendiprogrammid. Neis osalemise võimalustest teavitame kõiki huvilisi kodulehe kaudu.
Veebruari viimasel ja märtsi esimesel päeval toimus Tartu Tamme Gümnaasiumis Scientix Eesti aastakonverents „Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming.“ Tegu on teemavaldkonnaga, millele keskendub oma töös ka Uurimislabor. Nii võtsime rõõmuga vastu kutse osaleda konverentsil ettekande ja töötoaga. Konverents osutus huvitavaks ja kasulikuks: sisukad ettekanded ja töötoad andsid uusi ideid ka Uuurimislabori programmide arendamiseks.
Konverentsi avapäeval tutvustasid Karin ja Jaanus ettekandesessiooni „Kuidas ära tunda andekust“ raames mitmekümnele loodusainete õpetajale ja muule huvilisele Eesti Loodusteaduste Olümpiaadi ja sellest välja kasvanud Uurimislaborit. Neist viimane ei keskendu küll eraldi andekate arendamisele, vaid on loodusteadusi laiapõhjaliselt tutvustav ettevõtmine. Samast loodame, et just Uurimislaborist saadav positiivne kogemus võib sütitada nii mõnegi andeka õpilase huvi loodusteaduste vastu.
Ettekandele järgnes Chemicumis Uurimislabori töötuba „Pesuainelabor“, mille käigus tuli 16 õpetajal lahendada salapärane juhtum ühes Viljandimaa restoranis. Nimelt oli uude valamusse ligunema jäetud lehtsalat ootamatult riknenud. Kas süüdi võib olla valamutootja või hoopiski restorani kogenematu nõudepesija? Sellele küsimusele vastamiseks tuli õpetajatel Karini, Venno ja Jaanuse juhendamisel kokku panna katseseade ja läbi viia põnev pindpinevuse uuring. Hiljem võtsime kõigi paaride tulemused kokku arvutitabelite, diagrammide ja graafiku abil. Osalejad jäid töötoaga rahule, lisades Uurimislabori tiimile indu programmi edasiarendamiseks, et seda juba lähikuudel ka põhikooliklassidele pakkuda.
Valik fotosid Scientixi konverentsist ja „Pesuainelabori“ töötoast: link
Esmaspäeval, 11. veebruaril külastas Chemicumi ja Uurimislaborit grupp Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Virumaa kolledži töötajaid, kes on seotud kolledži tegevustega üldhariduskoolide suunal. Arendusdirektor Mare Roosilehe algatusel toimunud külaskäigu eesmärgiks oli tutvumine TÜ Teaduskooli ja Uurimislabori tegevusega ning koostöövõimaluste kaardistamine. Kohtla-Järvelt saabunud külalisi olid vastu võtmas Uurimislabori ja TÜ Teaduskooli töötajad.
Pärast tutvumisringi ja lõunasööki andis pr Roosileht ülevaate Virumaa kolledži tublist tegevusest Ida-Viru maakonna üldhariduse rikastamisel. Erivevate EU fondide, kohaliku omavalitsuse, HTMi ja Eesti Energia toel on kolledžis välja arendatud rikkalik valik loodusteadusi ja tehnoloogiat populariseerivaid tegevusi erinevas vanuses õpilastele: teadusringid ja -laagrid, huviklubid, valikkursused, koolitused, inseneri- ja informaatikapäevad jmt. Karin, Ülle, Siiri ja Jaanus andsid külalistele lühiülevaate Uurimislabori saamisloost, tegevustest ja eesmärkidest ning TÜ Teaduskooli direktor Riin Tamm tutvustas teaduskooli erinevaid tegevussuundi.
Järgnes arutelu asutuste võimalikust koostööst, mida on valmis toetama TalTechi koostööpartner Eesti Energia. Kolledži esindajad ilmutasid huvi Uurimislaboris arendatavate programmide vastu, mille kasutuselevõtuks kolledži laborites oleme valmis pakkuma koolitusi ja muud vajalikku tuge. Visiidi lõpetuseks said idavirulased tutvuda meie laboriga. Loodame, et sellest kohtumisest saab alguse pikaajaline viljakas koostöö!
Uurimislabori aasta algas tegusalt, kui 4. jaanuariks kutsuti meid Väike-Maarja Gümnaasiumi, läbi viima projekti "Lääne-Viru Värkstuba" kolmandat õpetajate koolitust. Selleks ajaks oli 9 kooli ühises uurimislaboris kõigi 7. - 9 klassidega edukalt lõpuni viidud esimene programm ("Varandus akvaariumis") ja käivitatud teine ("Keskkonnalabor"). Kolmandaks, veebruaris startivaks programmiks olid Värkstoa eestvedajad Uurimislabori varamust valinud "Munalabori", mida Karin, Siiri ja Jaanus õpetajatele tutvustama sõitsidki.
Kanamuna on hea loodusteaduslik uurimisobjekt, kuna koosneb kolmest erinevast, hõlpsasti eraldatavast osast. "Munalabor" algabki muna osade eraldamise ja kaalumisega. Järgmiseks on kavas munakollase vaatlemine ja rida põnevaid keemiakatseid munakoortega. Viimane eksperiment on kõige keerukam: valgust ja multimeetrit appi võttes tuleb õpilastel määrata munavalge valgusisaldus. Lõpetuseks aitavad arvutitabelid ja -diagrammid klassi töö kokku võtta ja uuringust järeldused teha. Katsepäeva seob huvitavaks ja mõttekaks tervikuks legend, mille kohaselt abistavad noored munateadlased ehk ooloogid kodumaist munatootjat, selgitamaks, kas uuritava munasordi mitmesugused omadused vastavad Eesti munade importimisest huvitatud jõuka Aasia suurriigi sisseveostandarditele.
Koolituspäeva hommikul Ida-Eestis valitsenud ekstreemsed ilma- ja teeolud oleksid ettevõtmise peaaegu nurjanud, kui koolitajate kolmikut ja katsevarustust vedanud auto kiilasjää tõttu enne Jõgevat maanteelt põllule suundus. Karin, Siiri ja Jaanus jäid õnneks terveks, aga veidi said kannatada katsekomplektid ja veelgi enam auto, millega Siiri oli sunnitud Tartusse naasma. Siinkohal oleme väga tänulikud korraldajatele, kelle kiire transpordiabi tõttu koolitus siiski teoks sai! Osales 21 õpetajat, kes ammutasid loodetavasti õpilaste juhendamiseks piisavalt kogemusi ja enesekindlust. Soovime neile ja Värkstoa tublile laborandile Tiiule selleks palju edu!
