Keskkonnalabor lahendas tiigireostuse mõistatuse

Maikuus kutsus Uurimislabor teadushuvilisi põhikooliklasse Keskkonnalaborisse, appi talunik Jaagule, kelle põllumaade vahel asuv armas ujumistiik oli salapärasel viisil reostunud. Asjasse selguse toomiseks tuli noortel keskkonnateadlastel hoolikalt läbi uurida tiigist võetud proovi kõik kolm kihti, kasutades leidlikul viisil erinevaid keemilisi ja füüsikalisi uurimismeetodeid. Pärast paaridena katsetamist võeti koos appi moodsa infotehnoloogia võimalused, et tulemustest vajalikud üldistused teha. Nii ei jäänud tõde ühelgi juhul välja selgitamata! Keskkonnalaborist said sel korral osa Adavere, Kolga-Jaani ja Lustivere põhikoolide, Puurmani Mõisakooli, Põltsamaa ning Lähte Ühisgümnaasiumi, Haabersti Vene Gümnaasiumi, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi ja Mustamäe Reaalgümnaasiumi 7.–9. klasside õpilased.

Õpilaste hinnanguid:

• Meeldis kogu labor, kuna polnud varem sellises laboris käinud. Töövahendid olid head ja kaasaegsed, oli minu jaoks teistsugune ja väga huvitav kogemus.
• Meeldis see, kui kerge oli kõikide materjalidega töötada ja kui meeldiv oli kogu õhkkond.

Õpetajate hinnanguid:

• Meeldis juhendajate professionaalsus ja huumorimeel, ülesannete mitmekesisus ja see, et lapsed pidid pingutama.
• Väga hea seos elu ja õppekavadega, millele koheselt juhiti tähelepanu.

Selleks õppeaastaks on korralised Uurimislabori sessioonid lõppenud – täname kõiki osalenuid ja loodame teiega kohtuda juba uuel hooajal!

Uurimislaboris paljastati murdvaras

Eelmise aastaga lõppes Uurimislabori ühekordne riiklik rahastus. Samas on õpetajate ja õpilaste tagasiside meie senistele programmidele olnud sedavõrd innustav, et otsustasime tegevust jätkata. Vähemalt esialgu tähendab see paraku küll vajadust koolidelt osavõtutasu küsida. Uus Uurimislabori aasta sai hoo sisse, kui Chemicumi laborit 1099 külastas 12.–24. märtsini kokku 126 õpilast viiest Eesti koolist, võtmaks osa Uurimislabori esimesest ja seni menukaimast programmist “Varandus akvaariumis”. Inspektor Soni töörühma poolt kogutud asitõendite uurimiseks nii füüsikat, keemiat, bioloogiat, matemaatikat, oma käteosavust, teravaid silmi ja arvutit appi võttes tuvastasid kõik juurdlust teostanud paarid kahtlusaluste kolmikvendade seast professor Vetika kuldmüntide varga. Inspektor ja professor on väga tänulikud Tabivere, Nõo ja Lustivere põhikoolide ning Põltsamaa ja Pärnu-Jaagupi gümnaasiumide entusiastlikele õpetajaiile ja tublidele koolijuhtidele, kes õpilaste osavõtu võimaldasid! Enamik neist sai esimese kogemuse, mis tunne on olla päris laboris loodusteaduslikke eksperimente teostav uurija. Hinnanguid osalejatelt endilt:

• _Kõik meeldis, oli väga huvitav ja mulle uus kogemus. Tahaksin kindlasti sellega veel tegeleda ja Uurimislaborisse tagasi tulla.
• Meeldis see, et sai ise teha ja katsetada. Juhendajad olid ka toredad._

Lisaks märtsis toimunud korralisele sessioonile leidis 18. aprillil aset ühekordne üritus, kus sama programmi said proovida 21 väljapaistvalt tublit õpilast seitsmest Võrumaa koolist. Loomulikult tulid ka nemad juurdlusega edukalt toime.

Uurimislabor õpilaste teadusfestivalil ERMis

Uurimislabori põhitegevus leiab aset Chemicumi laboris, aga aeg-ajalt pakume oma eksperimendiprogramme ka mujal, kuhu meid kutsutakse. 12. aprillil avanes tore võimalus sõita Munalaboriga Eesti Rahva Muuseumisse, Eesti Teadusagentuuri korraldatavale 4. Õpilaste Teadusfestivalile. Festival pakkus rohkesti harivat ja põnevat nii õpilastele kui ka õpetajatele: näitused, töötoad, loengud, teadusetendused. Küllap ei pidanud pettuma ka Uurimislabori töötoas “Katsed munakoortega” osalenud 24 põhikooli III astme õpilast. Ootamatud ja lõbusad eksperimendid sisaldasid tuld, vahtu, kauneid värve ja veidi paha haisugi – kõik selle nimel, et välja uurida, mis aine annab munakoorele tugevuse. Õpilaste teadusfestivali programmiga saab lähemalt tutvuda siin.

Edukas Keskkonnalabor ja eriline Toidulabor

Novembris ja detsembris 2017 külastasid Uurimislaborit põhikooli III astme õpilased, et süveneda Keskkonnalabori spetsialistidena reostunud tiigivee uuringutesse. Vaatamata pealtnäha heidutavale sisule teenis Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistrantide Krista Kupitsa ja Hanna Vahteri eestvedamisel valminud programm nii õpilastelt kui ka õpetajatelt väga sooja vastuvõtu.

Keskkonnalabori missiooniks oli aidata Tartumaa talunikku nimega Jüri. Sellele tublile põllupidajale valmistas muret kohaliku suplustiigi halvenenud seisund – veepinnale oli tekkinud õli, vees vohasid taimed ja tiigipõhi kippus jalatalda torkima. Nii võttiski agar talunik tiigist ise ämbriga proovi ja tõi Uurimislaborisse. Noortel uurijatel tuli rohmakalt võetud segaproov esmalt osadeks jaotada ning seejärel seda keemia ja füüsika meetodite abil analüüsida. Ühiselt tuvastati põhjamudas olevad võõrkehad ning eutrofeerumist põhjustavad ioonid vees, nutika eksperimendi abil sai selgeks ka veepinnal olnud õli päritolu. Kiiremad uurijad said oma teadmisi ja guugeldamisoskust testida keskkonnaviktoriinis. Et kõik katsetulemused sisestati arvutisse, saime seejärel võrdlustabelite, diagrammide ja histogrammide kujul kokku võtta terve klassi tulemused. Nii oli võimalik Jürile pakkuda usaldusväärseid järeldusi ja soovitusi. Noored uurijad said aga juurde teadmisi teadustöö üldpõhimõtetest, keskkonnasõbralikust väetamisest ja jäätmekäitlusest.

Kokku külastas Keskkonnalaborit 11 kooli viiest maakonnast, Muhust Väike-Maarjani. Uurijaks sai kehastuda 213 õpilast (101 neiut ja 112 noormeest).

Õpilaste tagasiside uuele laborile osutus väga positiivseks: tegevuse üldine huvitavus sai hindeks 4,42 (2. koht meie kõigi laborite seas). Suurimat põnevust pakkus osalejatele veeproovis sisalduvate ioonide määramise värvustesti abil, aga huvitavad olid ka ülejäänud tööd. Eksperimendid hinnati ühtlaselt jõukohasteks. Noorte juhendajate head tööd kinnitab hinne juhendamisele (4,80), samuti oldi väga rahul töökoha ja vahenditega (4,88). Uurimislaboris käik hinnati valdavalt kasulikuks kogemuseks (4,37) ning ülekaalukas osa õpilastest soovitaks seda ka sõbrale (4,54).

Vabavastuste osas kiideti eelkõige huvitavaid eksperimente ja uusi teadmisi, võimalust ise katsetada, abivalmeid ja sõbralikke juhendajaid. Järgnevalt väike valik õpilaste hinnanguid Keskkonnalaborile:

• Mulle väga meeldis see üritus. Lõbus oli neid katseid teha. Juhendajad olid väga sõbralikud.
• Tööprotsess oli huvitav ning põnev. Probleemile lähenemine oli samuti kaasahaarav.
• Väga huvitav oli teha erinevaid katseid ja midagi uut uurida.
• Sai ise midagi teha ja ei pidanud ainult kuulama.
• Super juhendamine ja lahedad katsed.
• Osa õpilasi pani kirja ka häirivaid asjaolusid, aga need olid valdavalt ühekordsed. Näiteks kurdeti, et pauku ei tehtud, Uurimislaboris ei saa käia iga päev ja Jüri ei ole päriselt olemas.

Tagasisidet saatsid ka õpetajad, kes andsid Keskkonnalaborile keskmiseks hindeks 4,9. Muuhulgas kirjutati nõnda:

• Labor oli igati asjakohase sisuga, elulist olukorda analüüsiv, juhendid hästi koostatud.
• Head rahulikud juhendajad, kes tekitasid ka põhiteemaväliseid arutelusid, praktilised tööd, mida on keeruline ja tülikas koolis läbi viia, laborantide kiire töö, sõbralik ja toetav keskkond.
• Igakülgselt läbimõeldud, eakohane, huvitav, kõik said positiivse kogemuse olenemata võimetest.

27. novembril võõrustas Uurimislabor erilises Toidulaboris nägemispuudega õpilasi Emajõe Koolist. Tublid ja innukad õpilased said oma õpetajate ja Uurimislabori juhendajate kergel kaasabil suurepäraselt hakkama nii kanamuna koostise kui ka kartuli ja õuna tiheduse väljaselgitamisega. Üks noor uurija kirjutas meile hiljem nii:

Meeldisid väga juhendajad, kes olid äärmiselt hoolivad ja märkasid alati, kui abi oli vaja. Katsed olid toredad ning laboris veedetud aeg oli meeldiv. Sooviksin tulevikuski keemiaga tegeleda ja seega soovitan seda kõigile sõpradele, kes on keemiast huvitatud, kuna seal saab enda teadmisi praktiliselt proovile panna.

Alates 13. detsembrist muutub Uurimislabor sädelevaks ja särtsakaks Jõululaboriks.

Fotogaleriidega hiljutistest laboritest saab tutvuda siin.

Kartulilabor lõpetas

30. oktoobrist 3. novembrini sai TÜ Chemicumi Uurimislaborist taas Kartulilabor – sedakorda peamiselt 9. klasside osalusel. Põhikooli Kartulilaboris testiti nädalaga kümmet sorti mugulaid ja lisaks suure supi jagu spinatilehti. Sarnaselt varasemale gümnaasiumi Kartulilaborile tingis legendi kohaselt uuringute vajaduse noorte mahefarmerite tellimus Uurimislaborile. Nendel tublidel idufirma arendajatel on nimelt plaan panna kartul ja spinat innovaatilise väärindamise abil ettevõttele rohkem tulu tooma. Aga uudsed kartulikrõpsude ja spinatipigmentide tootmistehnoloogiad vajasid esmalt katsetamist ning parim krõpsukartul tuvastamist.

Kokku külastas viie päeva jooksul Uurimislaborit 223 põhikooli lõpuklasside õpilast viie maakonna kaheksast koolist: esindatud olid Nõo Põhikool, Pärnu Mai Kool, Tartu Karlova Kool, Kuldre Kool, Tõrva, Antsla ja Saku gümnaasiumid ning Lähte Ühisgümnaasium. Ühisel jõul määrati 10 kartulisordi tihedused (keskmiseks sai 1,09 g/cm3) ja tuvastati üllatav tõik, et kartuliviilude kuivatamiseks võib need ka (sool)vette kasta. Lisaks leiti pealtnäha igavalt rohelistest spinatilehtedest terve hulk erinevaid pigmente, mida saaks kasutada nii toiduaine- kui ka ravimitööstuses.

Õpilaste tagasiside näitas, et sarnaselt gümnasistidele suhtusid ka põhikooliõpilased Kartulilaborisse positiivselt. Hinne programmi üldisele huvitavusele (5 p süsteemis) oli tugev 4,08, põnevaimaks eksperimendiks hinnati spinatilehtede uurimine. Kõik eksperimendid loeti jõukohasteks, tavapäraselt jäädi väga rahule juhendamise (4,66) ja töövahenditega (4,72), saadud kogemus hinnati valdavalt kasulikuks (4,12) ja ollakse valmis seda ka sõbrale soovitama (4,43). Järgnevalt mõned kommentaarid noortelt uurijatelt endilt:

• Meeldis see, et kõik said toimetada iseseisvalt ja omas tempos. Alati oli võimalik küsida abi.
• See, et räägiti huvitavat juttu, saime peaaegu kohe aru, normaalsed ülesanded, oli lõbus.
• Juhendajad olid toredad ja abivalmid ning sain omandada midagi uut.
• Mulle meeldis väga teha katseid, ja kui need õnnestusid, oli hea meel.
• Kartulilabor on selleks aastaks lõpetanud, aga juba järgmisel nädalal alustab uhiuus põhikooli Keskkonnalabor!

Põhikooli Kartulilabori fotogaleriidega saab tutvuda galeriis.

Kartulilabor

Sügishooajaks mitme tubli ja innuka tudengiga täienenud Uurimislabori tiim jätkab uute eksperimendiprogrammide arendamist. 16. – 20. oktoobrini said Lähte Ühisgümnaasium, Kuusalu Keskkool, Pärnu Koidula, Saku, Tõrva ja Antsla Gümnaasiumi 10. – 12. klasside õpilased Chemicumis katsetada värskelt valminud gümnaasiumi Kartulilaborit. Hoogne katsetamine toimus korraga kahes laboris: sellal kui pool klassi tegeles kartuli C-vitamiini sisalduse määramisega, olid ülejäänud ametis spinati lehepigmentide uurimise ja kartuliviilude kuivatamisega … vesilahuse abil! Hiljem vahetati laboreid, nii et iga osaleja sai kõik katsed läbi teha. Katsetamine toimus vastavalt legendile õilsa eesmärgi nimel: aidata mahefarmi arendavaid ja oma toodangut väärindada soovivaid noorettevõtjaid innovaatiliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisel.

Arvutisse sisestatud katseandmetest saadud tabelite ja diagrammide hilisem ühine ülevaatus näitas, et valdavalt olid noored uurijad ülesannete kõrgusel. Samas arutasime ka võimalikke töö käigus sisse lipsanud mõõtmisvigu, mis võisid tulemusi mõjutada. Osalejate tagasiside küsitlus näitas, et keskmine osaleja hindas Kartulilabori huvitavaks, jõukohaseks ja kasulikuks kogemuseks, väga rahule jäädi töövahendite ja juhendamisega. Valdavalt ollakse valmis Kartulilaborit ka sõbrale soovitama.

Eeloleval nädalal tulevad Kartulilaborisse katsetama põhikoolide õpilased. Samal ajal on Uurimislabori tiim juba tegelemas novembri teisel poolel töösse mineva põhikooli Keskkonnalabori ettevalmistustega.

Gümnaasiumi Kartulilabori fotogaleriidega saab tutvuda galeriis.